18. jaanuaril tähistas ansambel J.M.K.E. oma 26. sünnipäeva. Paljud võib-olla ei tea, et J.M.K.E. esimene kontsert toimus 1986. aastal Virumaal Vinnis, tollases kultuurimajas, mille praeguseks on okupeerinud toidukauplus. Uurisin J.M.K.E. vaimselt liidrilt Villu Tammelt, mida ta mäletab tollasest kontserdist, rääkisime pungist ka veidi rohkem, samuti poliitikast.

Mida mäletate oma esimesest ülesastumisest J.M.K.E.-ga ja esinemispaigast?

Mäletan, et J.M.K.E. nime all läks kõige esimesena peale mees nimega Herzog ehk Rainer Jancis, kelle paar minutit kestnud virtuooslikule klahvkasoolole me logisedes sisse sõitsime. See toimus 26 aastat tagasi ehk 18. jaanuaril 1986 Vinnis, vist Kerstenbeck kutsus meid sinna ja peaesineja oli Turist. Mullu rääkisime Kerstenbeckiga sel teemal ja ta arvas, et see ei saanud enam Turist olla, sest Vanemõde tuli juba 1985. aasta lõpus kokku. Aga Vinnis laulis ometi Volmer, ja nemad kahekesi uuemates bändides enam koos mänginud pole. Turisti pooldumise teine laps nimega Singer Vinger tuli kokku ka alles hiljem, 1986. aastal. Nii et see oli ilmselt üks Turisti viimastest kontsertidest, kui mitte kõige viimane. Vinni kontserdil oli üsna vähe inimesi, kohalikud istusid kuskil tagumistes tooliridades, lava ees kargles meie esinemise ajal vaid kaks inimest, kes olid Tallinnast kaasa tulnud. 80ndail oli üsna tüüpiline, et linnavurled käisid maakultuurimajades nii-öelda iseendale kontserte andmas, üks bänd laval, kaks ülejäänud bändi lava ees. Kohalikega suhtlemine piirdus harilikult sellega, et nood tahtsid meile peksa anda.

Kuulates J.M.K.E. poliitilisi laule aastast noalaev, tekkis mul küsimus, millest mõtleb poliitik Villu Tamme.

Liiga ebakonkreetne küsimus, ei oska lühidalt vastata. Tähendab, mõnes mõttes oskan küll – ma jälestan kogu poliitikat. Mida vanemaks saan, seda rohkem. Olen poliitikategemist vahepeal suht ligidalt näinud ja see on rõve.

J.M.K.E. “Gringode kultuuri” kuulates meenus, et kandideerisite 2007. aastal roheliste seas riigikokku. Mis ajendas teid riigikokku kandideerima?

2007. aastal kandideerisin põhjusel, et rohelised oli vaja riigikokku saada. Olin peibutuspart ja oli kasu kah – tekitasingi ühe riigikogu koha juurde. Ise olin erakonna nimekirjas kuskil lõpus. See nimekirjade ja partide süsteem on jäänud mu südametunnistust piinama, mulle tundub see rahva petmisena. Valijad valivad ühte inimest, kelle peale nad loodavad, ent platsi võtab sisse hoopis keegi teine, kellele valijad ei ole hääli andnud, aga kes on erakonna nimekirjas eesotsas. 2011. aastal keeldusin kandideerimast. Ma ei tea, kas mu osalemisest olekski kasu olnud, nagunii oli kogu erakond sisesõja tõttu selleks ajaks omadega õhtal, reiting oli ülimadal. Eesti vajab uut rohelist parteid, uute jõuliste nägude ja radikaalsemate loosungitega.

Kas Villu Tamme on kuidagimoodi seotud ka organisatsiooniga PunaMust?

Ei ole, ka tolle foorumi kasutaja ei ole, aga olen omal ajal veits lugenud sealseid vaidlusi. Mõni mees ajas seal vägagi tarka juttu, aga ma ei kogenud kordagi, et mõni neist oleks jutlustanud lõplikku tõde. Ega ma ei ole seda kuskil mujalgi kogenud.

Mida Villu Tamme viimati luges? Soovitab noortel lugeda? Kuulas?

Pole paar nädalat raamatuid lugenud, mm, mis mul sinna öökapile pooleli jäigi … Lähen vaatan. Aa, jaa, Mart Juure “Naeruklubi” lugesin, päris naljakas. Mulle meeldiks, kui Juurikas oleks Eesti vabariigi president, ausõna. Äärmiselt tark ja tore mees ja vaimukas kah. Ja Huxley “Hea uus ilm” on ootel sealsamas kapi peal, olen seda juba vähemalt 20 aastat tahtnud lugeda, aga siiamaani pole kolmandast leheküljest kaugemale jõudnud.

Noortele soovitada niimoodi universaalselt ei oska midagi, iga noor on ju erinev. Mäletan, et kui olin teismeline, muutis kogu mu maailma Vonneguti “Tapamaja, korpus 5” aja ja ruumi filosoofia, ma ei tea, kas tänapäeva noortele see samamoodi mõjub.

Kuulasin … kuulan tegelikult praegu seda kirjutades Sweeti “Desolation Boulevardi” vinüüli, mille täna ostsin. Ma ei kuulanud vahepeal 15 aastat peaaegu üldse muusikat, alles paari aasta eest avastasin taas vinüülplaadid ja nüüd armastan jälle kuulata seda ja teist, hard bop‘ist ja post-bop‘ist (need on 50–60ndate džässistiilid) läbi 70ndate hard rock’i kuni pungini välja. CD-plaadid ei kisu kuulama, tuimad tükid, moodsamaid asju nagu MP3-d ja Youtube küll kasutan mõnikord, aga vinüüli vastu ei saa miski.

Mis te arvad, millist eeskuju punkar Villu noortele annab?

Oleneb, kas konkreetne noor eelistab jäljendada punkar Villu positiivseid või negatiivseid külgi. Olen kogenud mõlemat.

Kas Villu Tamme on ennast ka ristsõna sisse ära peitnud?

Mida see tähendab? Et kas olen endaga seotud märksõnu ristsõnadesse sisse pannud? Olen küll, isegi lausa midagi sellist nagu “asi, mida käesoleva ristsõna koostaja hetkel aknast näeb”. Ei tule praegu meelde, mis see oli, võib-olla puu või mingi lind.

Mitut laulu Villu Tamme peast teab?

Mul on üsna halb mälu, oma lugudest sadakond on enam-vähem meeles ja mõni üksik võõras kah, aga mingeid rahvalikke laule seltskonnas varrukast löristada ma ei suuda. Tean üsna mitut meest, kes suudavad.

Mis on kõige kaugem koht, kus J.M.K.E. muusikat on kuuldud või kuulatakse?

Väljaspool Maad ei tea, äkki mõni ufonaut kuskil naudib. Maa peal on meist kõige kaugemas piirkonnas ehk Austraalias ja Uus-Meremaal meie kuulajaid olemas küll. Olen suhelnud ka meie tõsiste fännidega Brasiiliast, Argentinast, Puerto Ricost, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Jaapanist jne. Päris huvitav tunne tuleb peale, kui mingi mees või naine teiselt poolt maakera teatab, et J.M.K.E. on maailma parim bänd. Punk on väga rahvusvaheline nähtus, meie kuulame ja naudime siin samamoodi teisel pool Maad tehtud punki.

Andke pungipealinnale kolm soovitust, mida peaks tegema, et see veel pungim oleks.

1. Õiges punklinnas peab valitsema anarhia. Selleks on vaja välja astuda Euroopa Liidust ning Eesti vabariigist ja korraldada oma elu rohujuuretasandil. Ei tohi jääda mingeid jälgi võimust ega seadustest, samuti mitte demokraatiast, sest tüüpiline demokraatia on oma olemuselt enamuse diktatuur, mille all vähemus kannatab.

2. Et see toimiks, on vaja kõigepealt paari tuhande või paari miljoni aastast evolutsiooni, mille jooksul inimene areneb anarhiakõlblikuks. See tähendab, et inimene suudab ilma käskijate ja keelajateta elada sootsiumis, kus igaüks teab oma kohta ning toimib ilma teisi inimesi või keskkonda kahjustamata.

3. Enne selle utoopia tõelisuseks muutumist soovitan mitte tituleerida pungipealinnaks ei Rakveret ega ühtegi teist linna, mis tegelikult oma olemuselt ei ole punk.

Aga sõnasse “punk” võib suhtuda ka pinnapealselt, värviliste parukate tasemel, nii et las ta olla pungipealinn, kui tahab. Mind see ei häiri ja punklaulupidudel on väga tore olnud viibida. Kui punk muutub üdini tõsimeelseks ja dogmaatiliseks, sallimata enda parodeerimist, ei ole tal pikka iga. Umbes samamoodi, et sa pead südamega tööd tegema, aga vahepeal pead sellele sülitama ja viina võtma, muidu oled poolik inimene.

Kas Villu Tamme on vaba isiksus? Kas Villu Tamme sõltub millestki või kellestki?

See küsimus on hea, kahjuks on sellele keeruline üheselt vastata, ehkki olen selle peale aeg-ajalt mõelnud. Tean, et olen ühest küljest keskmisest palju vabam, olen täheldanud, et mu mõtlemine on tunduvalt vabam kui 90 protsendil inimestest, ent teisest küljest sõltun paljudest asjadest palju rohkem kui nii mõnigi teine. Praeguses kuldses eas juba kas või tervisest. Ja mõnest inimesest sõltun päris palju, eriti ühest, ilma kelleta ma ei suudakski oma elu enam ette kujutada. Üldiselt ei salli ma sõltuvusi, mul ei olegi erilist kalduvust pöördumatult sõltuvusse langeda, isegi suitsetan rohkem sellepärast, et meeldib, mitte et mu organism ei suudaks ilma nikotiinita elada, aga mõningal juhul on asi küll nii, et lausa tahan sõltuda. Ja kui tahan sõltuda ja sõltun, teisisõnu teen seda, mida tahan, siis see ongi ju individuaalne vabadus, kas pole? Kohaliku tähtsusega vabadus. Mingi absoluutne vabadus, nirvaana, universumiga üheks saamine jms on kõrgem level, sinnani ma ei taha veel küündida. Ülejärgmises elus ehk.

Mustasch avaldab 1. veebruaril uue stuudioalbumi “Sounds like hell, looks like heaven”. Kontsert Rock Cafes 8. aprillil ! Hell Yeah!

Rootsi raskeroki kollektiiv Mustasch avaldab 1.veebruaril oodatud uue stuudioalbumi Sounds Like Hell, Looks Like Heaven, mille esimeseks singliks on lugu The Challenger. Veebruaris avaldatav plaat on uhke järg  eelmisel aastal ilmunud ja bändi kümnendat tegutsemisaastat tähistanud juubelikogumikule The New Sound Of The True Best.

Mustasch soovis vastvalminud albumiga kogeda midagi uut, valides produtsendiks bändi laulja ja kitarrist Ralf Gyllenhammari, kelle visiooniks värske materjali puhul oli varasemast vähem instrumente kasutada, muutes nii  bändi helipildi selgemaks. Albumi , Sounds like hell, looks like heaven, miksis kokku Stefan Glaumann, kes varem koosööd teinud bändidega nagu  Apocalyptica, Rammstein, Within Tempation, Backyard Babies.

Mustasch läheb peale albumi ilmumist tuurile, ning väga heaks live-esinejaks peetavat bänd astub siinse publiku ette juba  8.aprillil Rock Cafés Tallinnas. Ansambel kogub siingi järjest populaarsust, sest tegu on juba neljanda kontserdiga Eestis. Tuleval kontserdil saab kuulda ja näha nii uue albumi lugusid kui ka vanu hitte.

Kõigi eelduste kohaselt liitub tuuril bändiga ka uus trummar, sest aastast 2009 trummariks olnud  Danne McKenzie lahkus bändist eelmise aasta lõpus. Nimelt 16. detsembril, mil Gyllenhammar ja McKenzie Rootsi rockraadio Bandit hommikuprogrammi külalisteks olid,  teatas viimane kõigile üllatusena oma lahkumisotsusest. Lahkuminekuga suuremat draamat ei kaasnenud, kuid vanad sõbrad tunnistasid põhjusteks siiski omavahelised konfliktid.  ”Oleme liiga sarnased, karjume vaid teineteise peale”, kinnitas Gyllenhammar Aftonbladetile antud intervjuus. Head kamraadid päästsid nii oma sõpruse.  Nüüd otsib Mustasch uue trummari näol oma ridadesse täiendust!

Tuurikava:

24.2 Helsingborg, The Tivoli

25.2 Örebro, Kulturhuset

3.3 Bollnäs, Tuppens Danskrog

6.3 Oslo, John Dee (NO)

8.3 Åre, Bygget

9.3 Uppsala, Uppsala Konsert & Kongress

10.3 Huskvarna, Folkets Park

14.3 Århus, Voxhall (DK)

15.3 Köpenhamn, Lilla Vega (DK)

16.3 Odense, Posten (DK)

17.3 Malmö, KB

23.3 Linköping, Garden

24.3 Ljungby, Garvaren

30.3 Göteborg, Lisebergshallen

31.3 Karlstad, Nöjesfabriken

5.4 Helsinki, Tavastia (FI)

6.4 Tampere, Pakkahuone (FI)

7.4 Oulu, Club Teatria (FI)

8.4 Tallin, Rock Café (EST)

13.4 Stockholm, Annexet

14.4 Kalmar, Sandra

20.4 Flen, Amazon

21.4 Norrköping, Louis de Geer Flygeln

27.4 Skövde, Valhall

Koosseis:

Ralf Gyllenhammar – laul, kitarr

Mats Johansson – bass

David Johannesson – kitarr

www.mustasch.net

www.gain.se

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest.

Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming.

Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Novembri alguses rõõmustasid töllud enda fänne uue albumi, ”Ulg”, üllitamisega. Juba sel nädalavahetusel on kõigil võimalik bändi uutele paladele ka live’s kaasa elada, sel nädalavahetusel algavad esitlused klubist Rock Cafe.

Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.

Esmakordselt kantakse esitlustel ette album “Ulg” täies pikkuses, loomulikult ei saa puuduma ka vanemad, poolehoidjate südameisse juba tee uuristanud lood. Kuna bänd kasutab esitlustel ka pürotehnilisi lahendusi, siis võib käsi südamel öelda – show tuleb pöörane, oodata võib nii higi, pisaraid, kui ka tuld!

Albumi ”Ulg” esitluskontserdid toimuvad Tallinnas, Viljandis ja Tartus:

Reedel, 9. detsembril kell 21 Tallinnas Rock Cafés, külalisesinejaks Tolmunud Mesipuu.

Laupäeval, 10. detsembril kell 16 Tallinnas Rock Cafés, külalisesinejaks Kukerpillid.

Reedel, 16. detsembril kell 21 Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Laupäeval, 17. detsembril kell 22 Tartus klubis Illusion.

Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.

Ainsa kontserdina on vanusepiiranguta 10. detsembril kell 16.00 toimuv Rock Café esinemine.

11 tuliuue looga „Ulg“ valmis koostöös rahvusvahelise kontserni Universal Music tütarfirmaga Spinefarm Records. Albumist on saadavad CD, limiteeritud CD ja vinüül versioonid. Esikaant illustreerib Jüri Arraku 1999. aastal valminud õlimaal “Mütoloogiline kompositsioon“. Uut albumit saab tellida bändi kodulehe veebipoest – http://pood.metsatoll.ee/, ning osta kõikidest korralikest muusikat müüvatest kauplustest ja digitaalselt iTunesist ning Amazonist.

Vaata lisaks:

www.metsatoll.ee

http://www.rockcafe.ee/kava/event/metsatoll-ulg-esitlus-tolmunud-mesipuu

http://www.facebook.com/#!/Metsatoll

29.-31. märtsil 2012 toimub neljandat korda festival Tallinn Music Week. Tegemist on talendifestivaliga, mille eesmärgiks näidata kodupublikule põnevaimat ja aktuaalseimat Eesti muusikat ning tutvustada meie parimaid artiste ka rahvusvahelisele muusikatööstusele ning muusikapressile.

Koos heade partneritega Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, Nordic Hotel Forum ning Skype on festival saavutanud tänaseks rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse, esindades lootustandvat Eesti talenti festivalidel üle Euroopa. Faktid, et TMW’i Skype’i auhinna võitja 2011, Ewert and the Two Dragons andis sel sügisel kontserdi 1800-le inimesele välja müüdud Nokia kontserdisaalis ning on esinenud festivalidel nagu Popkomm, Waves Vienna, Musiikki & Media, tuuritanud kesk-Euroopas ja Skandinaavias, kinnitatud jaanuaris toimuvale festivalile Eurosonic, alustanud koostööd USA-s maineka kontsertagentuuriga The Agency Group, ning et Skype’i auhinna võitja 2010 Iiris sõlmis tänavu juunis plaadilepingu EMI-ga , mille tulemusena ilmub 9. detsembril esimene singel 2012. aastal ilmuvalt debüütalbumilt, on tõestuseks, et Eesti muusikal läheb hästi.

Igal aastal saabub märtsi lõpus toimuvale muusikatööstuse konverentsile ja Eesti muusika festivalile ligi 150 rahvusvahelise profiiliga muusikaettevõtjat ja muusikaorganisatsioonide esindajat, mis see annab Eesti artistidele võimaluse jääda silma olulistele festivalidele, plaadifirmadele, rahvusvahelistele agentuuridele, kirjastajatele ja välispressile.

Alates tänasest on avatud veebipõhine taotlusvoor kõigile asjast huvitatud artistidele, kellel on soov järgmisel Tallinn Music Weekil üles astuda. Taotlused on oodatud kõiki muusikastiile viljelevailt muusikakollektiividelt, kes tunnevad, et on valmis tegutsema ka välisturgudel ning panustama oma karjääri nii muusikalise arengu kui professionaalse asjaajamise osas.

Avatud on ka delegaatide registreerumine Tallinn Music Week konverentsile, kus muusika- ja loomeettevõtluse teemadel vahetavad mõtteid valdkonna tipptegijad üle maailma.

Tallinn Music Week festival toimub 29-31 märtsil üle Tallinna linna ning konverents 30-31 märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.

Lisainfo, bänditaotlused ja delegaadiregistreerumine:
www.tallinnmusicweek.ee

info@tallinnmusicweek.ee

Festival Darkland Fire II

Eile toimus Von Krahli teatris Memokraat.ee töötuba “Kas konsensus on utoopia”. Kahjuks ma sinna minna ei saanud.

Leidsin Postimehest majanduskriisi eelse artikli anarhosündikalismi pooldaja ja väärt arvamusliidri Noam Chomsky mõtted aastast 2008, mil ta käis oma mõtteid jagamas Von Krahli teatris.

Noam Chomsky: Me peaksime kõigepealt võtma tagasi kontrolli kapitali üle. – originaal siin – link

29.11.2008

BiiT sisu moodustavad peamiselt tänapäeval välja antud vinüülplaadid.  Stiililiselt esindatud hip-hop, hiptronica, dubstep, d&b, deep house, electro, weird electronica, indie, rock, soul, funk jne. Leidub ka second hand plaate.

On ka Eesti muusika CD sein, kus esindatud firmad Umblu, One Sense Music, Mortimer Snerd, Õunaviks, Superbandiidid, Lejel Genes, Eesti Pops ja teised tublid töökad Eesti plaadifirmad.

Täpsemat informatsiooni aadressilt www.biit.me ja instruktsioon, kuidas leida BiiT ?

Esimeseks külastame Londonis resideeruvat bassimeest Pushermani ja tema elektroonilist tribüüti koos illustreeriva videoga.  Ega see sound minu jaoks just midagi erilist ei olegi, aga kodukootud video on vaatamisväärsus omaette. Üritasin ette kujutada provintsilinna ööklubi stammkundet ehk siis suvalist ööklubi Antsu, sarnaseid tantsuliigutusi tegemas.

Pusherman – Donuts – http://soundcloud.com/pusherman-music

Ukraina don-i Vakula muusikaga tutvusin ma tänu R2 neljapäevaõhtusele Vibratsioonile ja Raul Saaremetsa heale maitsele, sest ega ma naljalt ise house´i territooriumile erineva orientatsiooni ja auditooriumina ei satu, aga Vakula oli üks põnevamaid klemme, kes suutis end kuulama panna. Stiilinäide Vakulalt.

Vakula – Beat Down  www.soundcloud.com/vakula

Kanada indie punt Destroyeriga tutvusin Arcade Fire´i jälgi ajades mõni aeg tagasi kui leidsin nii Arcade Fire´i kui ka Destroyeri nimed kandideerimas Polaris Music Awardsil. Polaris Music Awardsiga saab tutvuda siin – link

Lugu, mille siinkohal olen näiteks võtnud köitis mind eelkõige video pärast. Lihtne. Lugu ise pärineb albumilt “Kaputt”.

Destroyer – Savage night at the opera (albumilt “Kaputt” Merge records)

Little Dragon on mükke pro punt Rootsikuningamaalt. 2010 suvel käis Little Dragon ka Eestis esinemas, kahju, et see võimalus mul nägemata jäi, oleks kindlasti unustamatu elamuse saanud. Küll aga stiilinäide nukufilmi näol siin nüüd ja praegu. Lugu nende esimeselt albumilt 2007. aastast. Brittide indie label Peacefrog on tänaseks välja andnud kolm Little Dragoni plaati, millest viimane “Ritual Union” ilmus 2011. aasta suvel.

Little Dragon – Twice ( Album” Little Dragon” Peacefrog Records)

Bändil nimeks Liibanoni pealinna nimi. Lauljal on vist USA pass ja viljeletav muusika on Balkani folk – “maailma muusika”. Beiruti kontserti ootaks Eestis suure huviga.

Beirut – Gulag Orkestar ( Albumilt Gulag Orkestar Ba Da Bing! plaadifirmalt)

Florence Welch ja tema masin. Uus plaat ka väljas. Lungile jääb kahjuks alla.

Florence and The Machine – You´ve got the love (albumilt Lungs. Plaadifirma Island)

Rootsipopi vaieldamatud “mina teadsin seda bändi varem kui sina” ehk siis põrandaaluse popi kuningad ehk siis bänd, kes võiks maailmas veel võimsamalt laineid lüüa kui ta seda praegu teeb.

Peter Morén, Björn Yttling, John Eriksson – mehed, kes võivad vabalt Tallinna Kaubamajas paki piima osta, ilma, et neid keegi ära tunneks. Aga ma ei ole näinud eestlast, kellele nende Young Folks korda ei lähe.

Peter, Bjorn and John – Nothing to worry about (Albumilt Living thing, wichita records)

Nüüd jällegi kaks rootsimeest: Johan Tuvesson ja Nicolas Makelberge. Kutsuks neid hellitavalt “Rootsi Hurtsiks”.

Karl X Johan – Flames ( Singli väljaandjaks blogi Emotions)

Hannah Peel´i perekonnanimi on muusikagurmaanide ja muusikute seas püha!

Hannah Peel – Is this the Start? (albumilt the broken wave, plaadifirma: Static Caravan)

Üks tore pala Rootsi kolmelt popikuningalt veel, andku härrased mu huumor andeks, aga selle loo video meenutas Märduagu ja Rebasepetsi ideaalset päeva.

Peter, Bjorn and John – It don´t move me (Album Living thing, Wichita)

Aatompommi leiutaja Rakverest.

Suvel 1947 pakkus rakverelane julgeolekule hirmuäratava purustusjõuga pommi.

Napilt kaks aastat pärast aatomipommi heitmist Hiroshimale potsatas Eesti NSV julgeoleku Virumaa osakonna postkasti mahukas kiri. Augustikuu esimesel nädalal 1947 saabunud ümbrik sisaldas kummalise pommi joonised ja tööpõhimõtte kirjelduse.

Kellegi Kalju Niidumaa saadetis poleks vahest tavalisest suuremat tähelepanu pälvinud, kui tegu olnuks mõne hariliku lõhkekehaga. Aga Niidumaa pakutu oli aatomipomm. Seda vähemasti leiutaja enda arvates. Ja sel hetkel Nõukogude Liit alles ehitas oma tuumapommi – esimese katsetuseni oli jäänud veel kaks aastat.

20 kilomeetrit hävingut

Rakvere elaniku Niidumaa unelmate pomm oli kirjelduse järgi kerakujuline ja selle väliskest valmistatud kõrget temperatuuri kannatavast metallist. “Lõhkekeha peab valmistatama vaheldumisi ühekülgsetest elektriosadest ja täisvooluosadest, magneetidest. Valmistamine peab sündima treipingil, et metallilibled saaks mässitud alati ühes suunas,” seletas Niidumaa.

“Materjal peab hoitud saama õhukindlas kohas, materjal peab saama asetatud lõhkekehasse väga täpsete erikaaludega,” hoiatas pommimeister.

Pommi plahvatus pidi olema hirmus, leiutaja enda arvutuste kohaselt purustaks see kõik 20 kilomeetri raadiuses. Et kärakas ikka korralik tuleks, peab pommi lõhkama mitte maapinnal, vaid 100-200 meetri kõrgusel õhus. Võib ette kujutada, kuidas julgeolekumehed otsmikult külma higi pühkisid. Äkki siiski on üks selline pomm Rakveres juba valmis meisterdatud?

Niidumaa oli oma töö ja vaeva kirja pannud kahte peatükki – “Aatomitest” ning “Pommi töö põhimõte”. Viimases, nagu pealkirigi juba ütleb, selgitab leidur, kuidas suur pauk käib.

“Sütituse tagajärjel plahvatab südamikus lõhkeaine, mille tagajärjel saab rebitud magneet-kerestik ja magneedi pulber, mis valmistatud metallist. Magneet muutub elektriks äkilise läbi õhu tormamise põhjusel. Ühekülgse voolu valmistav mass saab samal ajal tööle rakendatud, mis hakkab kohe lõhkuma õhus elektrivöösid. Sellega tekkib õhu suurem purunemine, laiaulatuslikuks plahvatuseks peab muutuma sellepärast. Elekter otsib metalle, aga ise selle juures sulab lühiühenduse põhimõttel, purustades õhu aatomid…” kirjeldab pommimeister hoogsalt.

Niidumaa soovitas ka pommi väliskesta tugevasti magnetiseerida. “Aga siis peab katma pealmise pinna kummi kattega et magneet ei auraks ega tõmbaks omale juure võõrkehasid,” hoiatas Niidumaa. Rakvere mehe aatomipomm pidi tema arvutuste kohaselt kaaluma 20-40 kilogrammi.

“Plahvatus peab olema minu arvates võimalik ja veel palju suurema võimeline kui mõne muu lõhkeaine plahvatus. Sellega kujutan mina aatomi­energiat õhu aatomite purustuse näol ja arvan et seda pole veel keegi leiutanud ega katsetanud,” paneb leiutaja punkti.

Niidumaa uskus kindlalt oma pommi edusse. “Lõhkekeha peab andma head tulemused katsetusel, aga materjali ettevalmistus peab sündima peenmasinatel ja täpsete arvestuste ja kaalu järele.” Kui aga katsetus peaks aia taha minema, siis selle põhjus oli Niidumaale juba ette teada. “Kui katse ei õnnestu, on kindlasti ainetes leiduva elektrienergia tasakaalustuse viga.” Niidumaa hoiatas ka võimalike õnnetusjuhtumite eest pommi transportimisel. “Ratastel peab olema väga ettevaatlik. Et ei tekkiks õnnetust.”

Pommi kirjeldus oli varustatud ka üksikasjalike joonistega, mille koh ta Niidumaa märkis oma kirjas: “Läbilõige on siis valmistatud aatomlõhkekeha läbilõike ettekujutusena. Mille kohta kui vajadust võin anda üksikasjalikku seletust.”

Nii lihtne siis aatomipommi valmistamine, pealegi veel ilma uraanita, ongi. Selleks on vaja vaid natuke taipu, kuldseid käsi ja üht korralikku treipinki.

Leiutaja kadus jäljetult

Julgeoleku Virumaa osakonna ülem alampolkovnik Ostapišenko ei julgenud Niidumaa kirjaga midagi peale hakata ja saatis kõik materjalid 8. augustil 1947 edasi Tallinna ENSV julgeolekuministri asetäitjale alampolkovnik Mihhailovile. Iseenesestmõistetavalt kandis saadetis klauslit “täiesti salajane”.

“Saadan siin edasi Teie käsutusse meile kodanik K. J. Niidumaalt laekunud ettepaneku uut tüüpi kaitsetoodangu valmistamise kohta.” Mihhailov pidas materjale oluliseks. Ta märkis kirjale: “Palun teha tõlge ja mulle ette kanda.” Tõlge valmiski, ent sellega ka kõik jäljed Niidumaa pommist kaovad. Arhiivis rohkem dokumente, mis võiksid valgust heita sündmuste edasise käigu kohta, ei ole. Kas materjalid saadeti Tallinnast omakorda edasi Moskvasse?

Võimalik.

Mis sai aga Nõukogudemaad siiralt aidata soovinud kodanik Niidumaast? Inimesi, kes elasid Niidumaaga samas majas Rakveres Tartu tänaval, enam elavate kirjas pole. Aasta hiljem samasse majja kolinud ­Heino Mägedi aga niisugust nimegi ei mäleta. Kuhu kadus Rakvere aatomipommi leiutaja seltsimees Niidumaa, jääb seega praegu lahendamata saladuseks.

Niidumaa pomm sarnaneb enim elektromagnetilist impulssi tekitavate relvadega

Kalju Niidumaa on oma tekstis kirjeldanud magnetiseeritud osakesi ja materjale sisaldavat lõhkekeha. Kirjeldusest võib aru saada, et leiutaja ettekujutuses tekitaksid magnetiseeritud osakesed kiiresti liikudes enese ümber ka elektrivälja.

Raske on ette kujutada ilma täpsemaid arvutusi tegemata, mis tõepoolest võiks juhtuda, kui peened magnetiseeritud osakesed liiguksid ülekuumenenud ja osaliselt ioniseeritud gaasipilves.

Tuumapommist on asi kaugel, kuid ehk üritas leiutaja oma teadmistest lähtuvalt konstrueerida midagi, mis pidi sarnanema tuumapommiga. Ju oli toonagi meediast teada nii Hiroshima kui Nagasaki plahvatuste kohta.

Konstruktsioonilt sarnaneb – just sarnaneb – üles joonistatud pomm Nagasakile heidetuga.

Fat Mani nime kandnud pommis pressiti tuumaaine lõhkeaine abil kokku. Niidumaa pommis peaks plahvatus toimuma seestpoolt väljapoole aineosakesi eemale paisates.

Mingeid veidraid sarnasusi on neil veelgi: Niidumaa pomm kasutab samuti kaht tüüpi lõhkeainet. Keskel on lõhkeaine ning kihis nr 6 samuti lõhkeaine – aga põrutust kartev, nagu autor kirjutab. Nagasakile heidetud pommis oli samuti kasutuses kaks lõhkeainet, aeglasema ja kiirema lööklainega, millega siis tuumaaine kriitiliseks kokku suruti.

Muidugi ei apelleeri Niidumaa kindlasti tuumapommi loomisele ja tema kirjeldatu sarnaneb enim elektromagnetilist impulssi tekitavate relvadega. Neiski kasutatakse kas suurel kiirusel liikuvaid magnetvedelikke või siis laetud süsteeme, mis lõhkeainega sobilikul moel pannakse neis olevat elektromagnetilist energiapotentsiaali tihendama-suunama.

Nõukogude Liidus oli Sarovi linn Nižni ­Novgorodi oblastis see koht, kus ­sedalaadi sõjatehnoloogiaid ­arendati. Omal ajal hakati N ­Liidus ka­van­dama ka juhitavat termo­­tuumareaktsiooni. ­Selleks vajati ­tugevaid energiaimpulsse ja ­selleks otstar­beks ­töötas ­Andrei ­Sahharov ­välja just ­elektromagnetlainete plahvatusgene­raatorid. ­Sahharovi Sarovis leiutatud magnetkumulatiivsed generaatorid olid suutelised tekitama 2500teslast magnetvälja (viis miljardit korda tugevam kui Maa magnetväli!). Tugevaim 1950. aastatel loodud magnetkumulatiivne generaator oli suuteline tekitama 100 miljoni ampri tugevust voolu. Seda on kümme korda rohkem kui Eesti võimaliku kõige suurema elektritarbimise korral!

Elektroonika rohkus nii sõjaväljadel kui ka olmes on elektromagnetilisi impulsse tekitavad relvad taas sõjakorraldajate huviorbiiti tõstnud. Kui küberkurjam ei pääse võrku, võetaksegi appi elektromagnetiline impulss. See lõpetab igasuguste IT-masinate elu ja tegevuse.

Suurel territooriumil tekitab sellise impulsi kõrg­atmosfääris lõhatud tuumapomm, aga kindlasti on meisterdatud ka lokaalsema mõjuga impulsimasinaid.

Igatahes omapärane arhiivi­säilik see Niidumaa teatis julgeolekumeestele. Teisalt… ega see Sarovi linn Eestist nüüd teab mis kaugel ka ei ole. Moskva ja Samaara vahel. Ja kes neid Niidumaa käike ja tuttavaid nüüd tagantjärele teabki.

Omalt poolt võin lisada, et aatompommi tegemise õpetusi leiab internetist ja tõenäoliselt saab asjalik insener a-pommi tegemisega ka hakkama, iseasi kust saada vajalikud komponendid. Mind isiklikult huvitab rohkem inimfaktor kui terrorireaktor, ehk siis kus kohas Rakvere linnas elas Kalju Niidumaa.